Orinoco Delta

ESIMENE PÄEV

Ärkasime kell 06:30 ja kell 07:30 ootas meid oma Land Cruiseriga Sakslana Wolfgang, kes viis meid oma autoga Orinoco Delta äärde paadile. Teekond oli 2,5 tundi pikk ja vahepeal oli kohustuslik õllepeatus. Orinoco äärde jõudes andis Wolfgang meid kohaliku tuurikorraldaja kätesse, kes meid neljakesti paati suunas ja 2h pikk paadisõit algas. Vahepeal ostis ta teekonna pealt ka vajalikud toiduained meile. Ainuke jama oli see, et lubatud inglise keelset giidi polnud kuskil. Giidiks oli meil kolmekümnendates Venetsueela poiss Luiz, kes inglise keelt pea üldse ei rääkinud - samas kõik jutud sai räägitud. Ööbmajaks oli 5 kämpingut jõe ääres, millest 2 anti meie käsutusse. Mina ja Indrek ühes ning Marek Heleniga teises. Kämpingud olid suhteliselt korralikud, kuid kõik puitpinnad oli niiskuse vastu naftaga immutatud - palju odavam kui puidukaitsevahend.

Esimene lõunasöök oli spagetti koos juurviljakastmega - päris hea. Peale seda viidi meid paadimatkale. Matka käigus nägime erinevaid linde, ahve ja madu. Aara papagoide parved lendasid pidevalt üle meist. Paadimatk oli umbes 3 tundi mööga Orinoco jõe delta kanaleid. Enne kämpasse minekut käisime kohalikust putkast läbi, et õlut osta - kämpas ei müüdud midagi. Õhtusöök riis ja Guljašši taoline lihakaste - päris hea.

Magamine kämpas oli julm, kuna moskiitosid olid meeletult - isegi võrk ei aidanud. Und sain öö jooksul ehk 3-4tundi ja sellest suuremosa ajast siis, kui päike tõusis - mingil põhjusel kadusid siis moskiitod ära.

TEINE PÄEV.

Peale hommikusööki oli jälle paadimatk, kus nägime enamvähem samu loomi. Lõunaks saime jälle korralikult kõhud täis ning tegime 30min pika jalgsimatka tšunglis. Kuna just oli vihma tulnud, siis tšungel oli meeletult mudane. Peale tšunglimatka läksime kohalike Warao indiaanide külla. Siin oli ehedalt näha, et õhtud Orinoco Deltas on pimedad ning meelelahutuseks on laste tegemine - lapsi oli tõsiselt meeletult. Ostsime kõik külaelanike käest ühe puidust kujukese 25 bolivari eest. Õlleputkas enam õlut ei olnud ning võtsime õhtuseks meelelahutuseks 0,75 rummi. Jõime vaikselt neljakesti rummi ja mängisime kohalike kaartdega turakat. Mastideks olid siin: Nuiad, mõõgad, kilbib ja karikas - algul oli natuke harjumatu aga pärast oli lõbus ja rumm kadus kiirelt.

KOLMAS PÄEV.

Hommikul peale sööki läksime paadiga Piraajasid püüdma. Keegi peale Heleni ja Luizi ei saanud ühtegi. Indrek mossitas selle üle, et Helen sai aga tema mitte. Peale lõunasööki sõitsime paadiga tagasi sadamasse kus Wolfgang meid ootas. Lasime tal eelmine päev osta ööbussi pileti Porto Ordezist Barinasesse, et sealt edasi minna Meridasse. Pilet maksis 200bolivari ja teekond Porto Ordezi oli 1,5 tundi. Õnneks, et lasime Wolfgangil pileti osta, sest buss oli täielikult täis. Buss lahkus 18:00 asemel kell 19:00 ja Barinasesse pidi sõitma 16 tundi aga sõitis 20 tundi. Paiguti oli tee ikka tõsine pommiauk. Õnneks bussis oli mõnusalt ruumi magamiseks, kuigi päris külm oli ka teksade ja pusaga.