Margaritalt Ciudad Bolivari

Hommikul ärkasin kell 05:30, kuna olin leppinud Tatjana sõbra taksojuhiga kokku, et ta võtab mind kell 06:00 peale ning viib saare teise otsa praamile. Tegin veel kiire dushi ja läksin välja, kus Soles juba mind ootas. Teekond sadamasse oli umbes 1h. Paadipeale minek toimus autotekilt ning läksin suvaliste järgi trepist üless. Vaatepilt, mis seal avanes oli kahtlane. Laskusin tagasi autotekile, kus mulle öeldi, et mul on 1 klassi pilet aga olin teise klassi läinud. Paadis on kolm klassi VIP, esimene klass ja teine klass. Autotekilt suunati ilusasti järgmise trepi juurde, kust pääsesin esimesse klassi. Majutasin end laeva katusele pingile ja ootasin väljumist. Väljumine muidugi hilines 40min ning 4h sõidu asemel sõitis pea 5 tundi. Paat ise oli kuskil kuuekümnendatest, kuid suht ok seisus. Firma oli veel paar nädalat tagasi olnud erakätes, enne kui onu Hugo selle "vabastas". Olin laevas ainuke Gringo (valgenahk). Vahepeal vaatasime kuidas linnud sukeldudes meres kala püüdsid.

Porto La Cruzi sadamasse jõudsin umbes kell 13:30 ja sealt võtsin kohe 20bolivari eest takso bussijaama. Bussijaamades siin on tore see, et vennikesed hõikavad kohe kohanimesid ja viivad su just selle firma kassase, kust järgmine buss sinu sihtkohta läheb. Ise nad saavad väikese % piletist ning seda teenust kasutavad kõik - ka kohalikud. Buss Ciudad Bolivari pidi minema kell 14:00 ning pilet maksis 85 bolivari. Reaalsuses lahkus ta aga kell 15:00 ja 4h sõidu asemel võttis ta aega 5h. Bussijaamast ostsin paar pisikest pakki küpsiseid kaasa, kuna söönud pold midagi ja kõht oli tühi. Buss ise ole väga luks - istmed läksid magamisasendisse ning jalgade ruumi oli 2x rohkem kui Taisto bussides. Ainuke jama oli see, et konditsioneer oli maksimumi peal ja isegi pusaga oli jahe - siin riigis pidi olema luksus külmetada.

Ciudad Bolivari jõudes oli kottpime ning Lonely Planeti raamatu järgi lasin taksojuhil viia end Posada Don Carlose hotelli. Hotell oli SUPER!! Vana hoone, mille keskel oli väike siseõueke ja toad avanesid siseõue. Ruumid olid ise täis antiikset mööblit ja wifi oli tasuta. Trip.ee foorumi vahendusel olin ühenduses Heleni, Indreku ja Marekuga, kellel oli sarnane plaan ja samad kuupäev - tundus mõistlik osa reisist nendega läbida. Hotelli toa saamine oli aga paras katsumus. Hotell on Sakslase Martini oma (kelle meie ristisime Günteriks 80date Saksa pornofilmidest), kuid kes ise hotellis polnud. Hotelli oli jäetud valvama 80a hispaania keelt kõnelev papi, kes ei saanud aru, et ma soovin neljale inimesele üheks ööks tuba (Helen, Marek ja Indrek olid päeval jõudnud Caracasi ja oli teel hotelli - plaan oligi, et mina leian majutuse ja saadan SMSiga koha). Peale 20min seletamist sai papi lõpuks mu algelisest hispaania keelest aru ning saime kolmese toa + 1 madratsi 350bolivari eest (umbes 85bolivari tuli näkku).

Selleks ajaks kui teised lõpuks kohale jõudsid oli ka omanik Martin kohal ning uurisin mõne õlle taga Orinoco Delta ja Angel Fallsi trippide hindu. Otsustasime tripid sealt võtta ning need 2 trippi (mõlemad 3 päeva ja 2 ööd) maksid kokku 500USD (210 orinoco ja 290 angel falls). Peale kauba saime tasuta öö samas toas trippide vahel. Enne magamaminekut tegime veel mõned õlled suur (so 0,33L) pudel kohaliku Polar Õlut maksis 8bolivari (11eek). Uni oli hää.